Harilik raudrohi

(Achillea millefolium) J?uduandev v?lurohi

Harilikku raudrohtu peeti imettegevaks taimeks juba umbes 2000 aastat eKr. Tugev usk taime raviv?imesse oli ka esimesel sajandil elanud Rooma ?petlasel Plinius vanemal.

Kreekas tunti harilikku raudrohtu nimega akhilleios. Pliniuse s?nul sai taim sellise nime Trooja s?ja kangelase Achilleuse j?rgi. Nimi viitab taime tugevale raviv?ele. Liiginimetus millefolium – „tuhandelehine” – s?mboliseerib aga Achilleuse s?jav?ge.

Taime tuntakse ka s?durite haavarohuna, kuna teda on kasutatud lahinguv?ljadel s?durite haavade verejooksu peatamiseks. Nimetus nosebleed – ninaverejooksu taim – viitab tema kasutamisele ninaverejooksude sulgemiseks. Meil on raudrohtu rahvap?raselt nimetatud raudreiarohuks, veriheinaks, k?harohuks, koerak??mneks.

Varasematel aegadel peeti raudrohtu kuradile p?hendatud taimeks. Sellest tulenevad sellised nimetused nagu devil’s nettle (kuradi n?ges) ja devil’s plaything (kuradi m?nguasi). N?iad ja ravitsejad tarvitasid raudrohtu ettekuulutavates loitsudes.

Raudrohtu on peetud suure maagilise v?ega taimeks. Teda on kasutatud v?lurohuna sortside, deemonite, viirastuste, tontide ja kummituste vastu. Samuti on taim aidanud negatiivse energia ja kurjade s?nade puhul. Uskumuste kohaselt pidavat jaani??l majja riputatud raudrohukimp kaitsma majaelanikke kogu ?lej??nud aasta haiguste eest.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.