Harilik palderjan

(Valeriana offcinalis) Hea une taim

Palderjani on eelk?ige kasutatud organismi puhastamiseks, armumaagias ja unejookides. Taim kaitseb kurjade vaimude eest. Usutakse, et kui palderjan on ruumis, hoiab ta v?lgutabamuse eest. Muistsed kreeklased kasutasid palderjani amuletina igasuguste kurjade j?udude vastu. Keskaegses Rootsis pandi palderjani pulmar?ivaste sisse. Palderjanil on vastupandamatu t?mme kassidele. M?nel pool aga usutakse, et kui rotil?ksu panna t?kike palderjanijuurt, tuleb loom sinna kartmatult uudistama.

Palderjani raviomadusi tunti juba muistses Kreekas ja Roomas, neid on kirjeldanud Hippokrates. T?nap?eval kasutatakse palderjani tinktuuri v?i tablettidena unetuse, ?revuse ja epilepsia puhul, kuid teaduslikud uuringud pole veenvalt t?estanud palderjani rahustavat toimet. T?en?oliselt avaldub taoline m?ju alles pikema kasutusaja p?rast.

Palderjani perekonda kuulub 200 liiki rohttaimi ja p??said p?hjapoolkera parasv??tmes, L?una-Aafrikas ja Andides. Euroopa on 20 palderjaniliigi kodumaa, Eestis kasvavad looduslikult harilik palderjan ja v?ga haruldane randpalderjan.

Palderjani sugulased on ?heaastane salatitaim p?ldk?nnak (V. locusta) ja Himaalajas kasvav kuulus l?hnataim harilik nard (Nardostachys jatamansi). Vahel kasvatatakse Eestis ilutaimena kollaste ?itega kuldpalderjani (Patrinia) ja roosakaspunaste ?itega kannuslille (Centranthus). Uute uurimuste j?rgi kuulub palderjan kuslapuuliste (Caprifoliaceae) sugukonda. Palderjani v?ikesed valged v?i roosad ?ied on meeldiva l?hnaga, taim ?itseb juunist septembrini. Palderjan kasvab v?ga mitmesugustes paikades – niitudel, puisniitudel, soodes, lodudes ja v?sastikes.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.