Harilik mänd

(Pinus sylvestris) Maagiline mastipuu

L?bi aegade on m?nnile omistatud mitmeid maagilisi omadusi. Jaanip?eval kogutud m?nniokastel ja – k?bidel olevat tugev v?luv?ime kahjutuks teha kurje vaime ja negatiivset vibratsiooni, suurendada naiste viljakust ja kaitsta k?igi vaenulike isikute, esemete ja olukordade eest. Sageli on m?nniokkaid p?letatud selleks, et t?histada n?idust v?i saata see tagasi. Sel moel, m?nniokkaid p?letades, on ka raha ligi meelitatud. J?ukuse ligimeelitamise loitsudes oli abiks ka m?nnil?hnaliste k??nalde p?letamine.

M?nd kuulub nii suve kui ka talve alguse pidustuste rituaalsete taimede hulka. Nii Eestis kui ka Soomes oli levinud igivana tava matuste ajal m?nni t?vesse riste l?igata. Usuti, et ristim?rk m?nni t?vel takistab surnu hinge koju tagasi p??rdumast ning v?imaldab tal oma teel edasi minna. Ristim?rki n?hes pidi surnu hing aru saama, et ta ei tohi enam tagasi p??rduda. Tavaliselt l?igati rist teel k?last kalmistule, m?nikord aga tagasiteel koju. Siis tuli kojuminekuga kiirustada, et surnu hing ette ei j?uaks.

Aastatuhandeid on m?nnipuit olnud hinnatud ehitusmaterjal. M?nni saadustest oli t?htsal kohal t?rv, mida vajati rohkesti nii laevaehituses kui ka igap?evases talumajapidamises.

P?hjala rahvastele oli ikalduste v?i leiva l?ppemise puhul viimases h?das leivaj?tkuks m?nnim?hast leib. Selleks koguti kevadel noortelt m?ndidelt m?hka, mis kuivatati, puhastati vaigust ja tambiti jahuks. Sellisest jahust valmistatud leib maitses k?ll puiselt ja vaiguselt, kuid p??stis paljusid inimesi n?ljasurmast.

Harilik m?nd on 30–40 m k?rgune puu m?nniliste (Pinaceae) sugukonnast. Puu on punakaspruuni koorega, okkad asetsevad kahekaupa l?hiv?rseil. Hariliku m?nni k?bid valmivad teise aasta s?giseks. Isask?bid on munajad, emask?bid ovaalsed, 3–7 cm pikkused, paiknevad sama aasta v?rsetel tipmiselt. Hariliku m?nni eluiga v?ib ulatuda 300–400 aastani, ?ksikjuhtudel isegi 500–600 aastani.

Eestis tuntakse m?ndi ka rahvap?rase nimetusega pedajas.

M?nd on olnud oluline taim rahvameditsiinis. M?nni t?rv oli t?htsaim arstim, millel usuti olevat pea k?iki ihuh?dasid parandav toime.

M?nni okastest, kasvudest, vaigust ja muudest saadustest valmistatakse mitmeid ravimeid ka t?nap?eval. M?nni vaik ja sellest eraldatud t?rpentin on antiseptiline, see lahtistab r?ga ja soodustab sapi eritust. V?lispidiselt leevendab ta valu ja reumavaevusi, puhastab nahka.

M?nniokastest saadud eeterlikku ?li kasutatakse aroomteraapias. Emotsionaalsel tasandil annab m?nni ?li alandlikkust, lihtsust, leplikkust, veenvust, m?istlikkust, usaldust. F??silisel tasandil on tal viirustevastane, antiseptiline, diureetiline, r?ga lahtistav, toniseeriv ja stimuleeriv toime. M?nni okkad on skorbuudivastase toimega, neid kasutatakse rahustava k?mblusvannina. Hiina meditsiini seisukohalt rahustavad m?nni okkad meelt ja t?idavad hingelist t?hjust.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.