Harilik kapokipuu

(Ceiba pentandra) Elu s?mbol, maailmapuu

Guatemala elanikele on kapokipuu olnud p?ha ning v?ga oluline kaaslane kaugest minevikust kuni t?nap?evani. See puu on kui ?hendusl?li antiikse maiade religiooniga, milles kapokipuu oli s?mboolne maailmapuu ning teda tunti nimega Yaaxch?. Maiad uskusid, et kapokipuu on peatuspaigaks teel taevasse. Maiade jaoks oli kapokipuu kui universumi p?ha keskus, elu s?mbol ja ?hendav l?li taevalike tasandite ning allmaailma vahel.

Kapokipuudesse suhtutakse suure austusega ka t?nap?eval. Puul on oluline osa t?htsate tseremooniate ja kombetalituste l?biviimisel. Mitmel pool Kesk-Ameerika hotellides ja spaades pakutakse teenusena ?nnistamist kapokipuu lehtedega ja v?idmist p?hitsetud keha?lidega. T?nap?evase puhastustseremoonia k?igus taastatakse kosmiline side inimese ja universumi vahel. Selle toimingu l?bimisel inimene l?dvestub, tasakaalustub ja t?itub energiaga, tema keha puhastub m?rkainetest, aga ka ebavajalikust hinge tasandil.

Kapokipuul on palju kasutusalasid. Tema kiud on kerge ja elastne ning seda on kasutatud t?idismaterjalina patjade ja pehme m??bli valmistamisel. Kapok on v??rtuslik soojustus- ja heliisolatsioonimaterjal, temast tehakse paberit. Matico indiaanlased kasutavad kapokikiudu noolekindlate vammuste valmistamiseks. Kapokipuu puidust tehakse suurep?raseid kanuusid ja mitmeid tarbeesemeid.

Kapokipuu noored valgurikkad viljad on s??davad. ?lirikastest seemnetest valmistatakse seepi. Kohalikud elanikud kasutavad kapokipuu lehti juuste pesemiseks. Puu koorest toodetud tanniiniga pargitakse ja v?rvitakse nahku.

Harilikku kapokipuud on mitmel pool troopikamaades laialdaselt kasvatatud ka ilupuuna. Looduses v?ib t?iskasvanud kapokipuust saada omaette ?kos?steem. Puu okstel v?ib samaaegselt elutseda mitmeid orhidee-, s?najala-, kaktuse- ja bromeelialiike, puu on koduks konnadele, iguaanidele, mitmetele lindudele, roomajatele ja imetajatele. Kapokipuu okstes pesitseb meelsasti ka maailma suurim kotkas harp?ia.

Harilik kapokipuu on 70 m k?rgune puu kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonnast. Kuni 3 m l?bim??duga t?vi on tihedalt kaetud j?uliste ogadega. Omap?rase ogalise t?ve j?rgi on kapokipuud kerge ?ra tunda.

Kapokipuu lehed on s?rmjad, 5–8 lehekesega. ?ied on umbes 1,5 cm l?bim??duga kollased, roosad v?i valged. Vili on kuni 15 cm pikkune kupar, mis on t?idetud kohevate kollakate kiududega.

Looduslikult on harilik kapokipuu levinud troopilises Ameerikas ja Aafrikas.

Kapokipuud tuntakse ka nimedega white silk-cotton tree, Java cotton, Java kapok, Ceiba, Yaaxch?.

Rahvameditsiinis on kapokipuu koore t?mmist kasutatud diureetikumina, afrodisiakumina ning peavalu ja II t??bi diabeedi raviks.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.