Harilik datlipalm

(Phoenix dactylifera) Iidne viljapuu

Datlipalmiga on seotud mitmeid legende. ?ks lugu jutustab, kuidas r?ndav p?hak, hiiglane Kristoforus kandis r?ndureid ?le kiirevoolulise j?e. Kord pidi ta ?he lapse j?e teisele kaldale viima, kuid laps osutus nii raskeks, et hiiglane pidi pikali kukkuma. See laps oli Kristus, kes kandis kogu maailma patte. P?hak viis Kristuse ?le j?e ja t?nut?heks muutis Kristus Kristoforuse saua viljakandvaks datlipalmiks.

Datlipalmid kasvavad ??rmiselt palavas ja kuiva ?huga kliimas. Araablastel on datlipalmi iseloomustav vanas?na: „Palm kasvab, pea tules, jalad vees”.

Egiptuses on datlipalm p?hendatud p?ikesejumal Ra’le ning s?mboliseerib p?ldude viljakust. L?his-Idas ja mujal Aasias austatakse datlipalmi kui olulist toiduandjat. Piiblis on datlipalmi mainitud kui Elu Puud.

Datlipalm on ?ks P?ha Maa iidsemaid viljapuid. Datlipalmi viljad v?ljendavad kannatust, palmimesi aga v?rskust. Palmilehed s?mboliseerivad kristlaste palvustes p?hadust ja ?lest?usmist. Inimesi ja paiku, mis kannavad heebreakeelset nime tamar, seostatakse datlipalmiga.

Jeeriko, mis usutakse olevat vanim linn maailmas, on piiblis tuntud kui palmide linn. Kuningas Saalomon kasutas palmipuid ja – lehti motiividena templigrav??ridel ja skulptuuridel. Makabeid (Juudi valitseja sugu 2.–1. saj. eKr) kasutasid palmi kui v?idu s?mbolit oma m?ntidel 2. saj. eKr. Roomlaste m?ntidel 1. saj. pKr kujutati aga palmi all istuvat inimest, mis oli kujutus vangistatud Juudasest.

Vanal ajal tunti ka datlite afrodiidseid omadusi. Mesopotaamias valmistati tema ?isikuvarre mahlast ergutavat jooki, mida tarvitati erootilistel rituaalidel. Tugevam toime saavutati lisandite abil, milleks olid koerap??ri rohi, oopium ja kanep.

Datlipalm on l?bi aegade olnud k?rbealadel hindamatu toidutaim. Datlid on v?ga kaloririkkad, neis leidub rohkesti C-vitamiini. Varem kasutati datleid kompvekkide asemel.

Datleid tarvitatakse toiduks nii v?rskelt kui ka kuivatatult. Neist valmistatakse datlisiirupit ja – mett, datlisuhkrut ja – ??dikat ning alkohoolseid jooke. Sahara k?rbes antakse kuivatatud datleid loomadele. Nigeeria p?hjaosas lisatakse datleid rahvuslikule ?llele.

Noori datlipalmi lehti k?psetatakse ja s??akse kui k??givilja. Datlipalmi ?ienuppe lisatakse salatitele ja kasutatakse leivataina koostises. Jahvatatud datliseemnetest saab datlikohvi.

Harilik datlipalm on kahekojaline kuni 30 m k?rgune puu palmiliste (Palmae) sugukonnast. Datlipalm on arvatavasti ?ks maailma vanimaid kultuurtaimi, keda kasvatati Ees-Aasia ja Aafrika k?rbealadel juba ?le 6000 aasta tagasi. Datlipalmi juurestik on tugevasti arenenud, ulatudes s?gavale pinnasesse. Taime lehed on sulgjad, 3–5 m pikkused, umbes 150 lehekesega. Ogaline leheroots on kuni 30 cm pikkune. Datlipalmi lehed asuvad tiheda kodarikuna varre tipul. P?rast lehtede langemist j??b t?vele lai ja kitsas lehearm.

V?ikesed valged ?ied paiknevad harunevas ?isikus. Datlipalmi vili dattel on 3–7 cm pikkune ?heseemneline mari. Valminud datlid on kuldkollased v?i punakaspruunid ja asuvad suures rippuvas vilikonnas.

Datlite suhkrusisaldus on kuni 70 % kuivkaalust. Igas magusas viljas on ?ks ?lirikas seeme.

Datlipalmi perekonna ladina keelne nimetus on tuletatud Vana-Egiptuse m?toloogilise linnu Phoenixi v?i S??ria rannikul asunud iidse maa Phoenicia j?rgi, kus datlipalme kasvab seniajani.

Pashedu hauakambri seinamaali detail.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.