Harilik kortsleht

(Alchemilla vulgaris) V?ikeste haldjate taim

Roos?ieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv harilik kortsleht on mitmeaastane rohttaim, kes v?ib kasvada 10–40 cm k?rguseks. Harilik kortsleht on ?ldnimetus paljudele ?ksteisega v?ga sarnastele pisiliikidele.

Kortslehel on korrap?raselt s?rmjalt l?hestunud ja otsekui kokkuvolditud lehtrikujulised lehed. Vars on p?stine v?i kergelt longus. Kollakasrohelised neljatised, ilma kroonlehtedeta ?ied on m?lemasugulised ja moodustavad k?nnasja p??ris?isiku.

Kortslehed ?itsevad maist septembrini. Vili on lapik p?hklike. Kortslehe looduslik levikuareaal on Euroopa. Eestis on harilik kortsleht k?ikjal tavaline, kasvades puis- ja aruniitudel, v?sastikes, loodudel ja teeservadel, kraavikallastel ja p?llupeenardel. Kortslehe pisiliike on meil 22.

Eesti rahvameditsiinis kasutatakse kortslehte mitmeti. Sellele viitavad ka tema sellised rahvap?rased nimetused nagu ?heksav?eline, ?heksav?gine, pasarohi, luut?verohi.

Kortslehel on veresooni ahendav, verejooksu peatav, haavu parandav, p?letikuvastane, rahustav, diureetiline ja r?ga lahtistav toime. Ta ergutab mao ja soolte talitlust, aitab d?senteeria, maohaavandite, nohu, ?lemiste hingamisteede haiguste, bronhiidi, kopsutuberkuloosi, kehvveresuse, ateroskleroosi ja reumatismi puhul, soodustab rinnaga toitvatel naistel piimaeritust. Teda soovitatakse valgevooluse ja ?lirohke menstruatsiooni puhul. Kortsleht aitab peatada ninaverejooksu. Leheputru pannakse haavadele, vistrikele ja p?letikulistele kohtadele.

T?nu omap?rastele lehtrikujulistele lehtedele on kortslehele omistatud maagilisi omadusi. Teda on nimetatud v?ikeseks maagiliseks isikuks ja v?ikeste haldjate taimeks. On levinud arvamus, et nn kastepiisad, mis hommikuti kortslehe lehtedesse kogunevad, kannavad maagilist j?udu. Keskajal peeti seda taevaveeks, mille abil alkeemikud p??dsid valmistada kulda ja leida Tarkade Kivi.

L?hnapuudrikotikestes on kortslehte tihti kasutatud armuasjade korraldamiseks. Rootsi loodusteadlane ja arst Carl Linn? on kirjutanud, et tema ajal kogusid noored t?drukud kortslehe lehtedesse kogunenud vett, et pesta sellega oma n?gu, kuna oli levinud uskumus, et see teeb silmad selgeks ja s?ilitab igavese nooruse. Ka Eesti rahvap?rimused seostavad kortslehte igavese noorusega. Kortslehel on ka arvukalt rahvap?raseid nimetusi: kastekauss, kaartsrohi, krooksleht, vaeselapse silmavesi, vihmakassi veekauss.

Toiduks on parimad noored, mahlakad, varjulistes kohtades kasvanud lehed. Kuivadel kasvukohtadel sirgunud lehed on sitked ja maitselt m?rud. Eestis ei ole kortslehte toiduks kasutatud, k?ll aga vanal ajal Norras.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.