Aedseller

(Apium graveolens) Kuulus armurohi

Algselt kasvatati sellerit Antiik-Kreekas ja Antiik-Roomas eesk?tt tema kaitsva v?e ja raviomaduste p?rast. Teda tunti v?imsa rituaalse taimena ka vanas Hiinas. Aedselleri perekonnanimi Apium p?rineb t?en?oliselt kreekakeelsest s?nast apion (pea), viidates v?itjate p?rgamisele. Liigiepiteet graveolens vihjab taime tugevale l?hnale.

Vana-Egiptuse iidsetest hauakambritest on leitud sellerilehtedest valmistatud p?rgi ning sellerip?rgadega ?mbritsetud muumiaid. Ka kreeklastel oli levinud tava ?mbritseda surnuid sellerilehtedest vanikutega. See komme oli arvatavasti ?lev?etud vanadelt egiptlastelt. Kreeklased uskusid, et sellerilehed peletavad eemale pahatahtlikke vaime ja kaitsevad hinge, kes pidi kehast lahkuma. Iidsetest aegadest kasutasid vanad kreeklased sellerilehti, sarnaselt loorberilehtedega, ol?mpiav?itjate p?rgamiseks. Sellerip?rgadega ehitud sportlastele serveeriti austusavalduse m?rgiks ka sellerist valmistatud veini. Hiljem hakati sellerip?rgadega austama ka andekaid poeete, lauljaid ja kunstnikke.

Aedseller on kaheaastane 30–80 cm k?rgune rohttaim sarikaliste (Umbelliferae) sugukonnast. Vars on harunev ja vaoline. Selleri v?ikesed, valged v?i kreemikad ?ied on koondunud 6–12 kiirega sarik?isikutesse.

Tuntakse kolme selleri teisendit – juur-, vars- ja lehtseller. Juurseller (var. rapaceum) kasvatab 5–10 cm l?bim??duga ?mmarguse, tugevasti haruneva juure, mis v?ib alumises osas olla neljakandiline. Koor on pruunikas v?i kollakasvalge. Lehtsellerit (var. secalinum) iseloomustab suur ja kiiresti taastuv lehekodarik. Lehed on ?hemad kui juurselleril. Varssellerit (var. dulce) iseloomustavad j?medate leherootsudega suured lehed. K??giviljana kasutatakse pleekinud varsi ja lehti. Aedseller p?rineb L?una-Euroopast.

T?nap?evani peetakse Kreekas sellerit ?nnetoovaks taimeks, mist?ttu kreeklased kaunistavad oma kodusid sageli sellerilehtedega. Samuti on tavaks kodu kaitseks sellerijuur talismanina maja seinale riputada.

Juba ammustest aegadest on selleril olnud Euroopas m?juv?imsa armurohu kuulsus. Arvukates rahvalugudes ja – lauludes ?listatakse sellerijuure afrodiidset j?udu. Sellerist valmistatud salat on uskumuste kohaselt suuteline s?titama armastuse tuld ja suurendama seksuaalset aktiivsust. Seller stimuleerib ajuripatsit, mis aitab kehas vallandada suguhormoone.

18. sajandil ?piti sellerit kui k??givilja tarvitama v?rskelt. Enne seda oli teda pikka aega kasutatud vaid k?psetatult.

Antiik-Rooma aegadel ja ka keskajal valmistati selleri mahlast eliksiiri, mis aitas leevendada artriidivalusid ja soodustas seedimist. Aedselleri juur sisaldab eeterlikke ?lisid ja m?rkimisv??rses koguses C-vitamiini ning mitmeid eluliselt vajalikke mineraalaineid – rauda, kaltsiumit, magneesiu mit, fosforit. Seep?rast on seller praegugi tuntud kosutusvahend, mis suurendab nii vaimset kui ka f??silist t??v?imet. V?rskete sellerivarte s??mine tugevdab organismi ja tagab tervise. Ta parandab s??giisu ja soodustab seedi mist, tal on diureetiline toime, ta aitab podagra, n?gest?ve ja nahap?letiku korral. Sellerimahla kompressid aitavad ravida haavandeid ja m?dapaiseid. Selleriga tuleb ettevaatlik olla neeru- ja suhkruhaigetel.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.