Harilik aaloe

(Aloe vera) Pikaealisuse s?mbol

Aaloed peetakse kaitsva toimega taimeks. Onni sissek?igu kohale riputatud aaloeoks peletab eemale kurjad vaimud ja kaitseb sissetungijate eest. N?ndaviisi ilma juurteta riputatuna ?itseb ja elab aaloe kuuma Aafrika p?ikese all mitu aastat.

Egiptuses elavad Muhamedi j?rgijad pidasid aaloed p?haks. N?iakunstis on teda peetud kaitsva toimega taimeks. Usuti, et aaloe vabastab ?ksindusest, aitab kaasa edule. Aaloed peetakse ka kalmistutaimeks – kallima k??pale istutatuna annab ta lahkunule head energiat.

Harilikku aaloed on sajandeid kasutatud ravitsemiseks. Aaloemahlaga on tohterdatud haavu ja isegi nahav?hki. Aleksander Suur ravis aaloega oma s?durite haavu, Kleopatra kasutas aaloed naha hooldamiseks. Aaloe aitab k?lmetuse, putukahammustuse, k?hukinnisuse ja p?ikesep?letuse korral. Aaloemahl on ohutu ja t?hus, kui seda kasutada v?lispidiselt. Allaneelatuna suuremas koguses p?hjustab ta aga k?hulahtisust ja isegi k?huvalu.

Aaloe nimetus tuleneb araabiakeelsest s?nast alloch, mis t?hendab kibedat. Harilik aaloe on huvitav taim selle poolest, et rohkem tuntakse teda ladinakeelse nimetuse Aloe vera kui eestikeelse, hariliku aaloe j?rgi. Tema looduslik levila on Araabia poolsaare edelaosas, kuid inimese kaasabil on ta levinud mitmele poole v?ljaspool kodumaad. Harilikku aaloed kutsutakse ka barbadose aaloeks, sest teda kasvatatakse k?ige enam Kariibi mere saartel ravitoimega mahla saamiseks. Tema kasuliku toimega lehemahla kasutatakse nii meditsiinis kui ka kosmeetikas. T??stuse tarbeks kasvatatakse istandustes veel torkavat ja puis-aaloed. Mitte ainult inimesed ei hinda aaloe ravi- ja toiteomadusi, vaid ka loomad. Elevantidele on aaloelehed maiusroaks.

2008. aastal valiti Jeemeni rahvuslilleks seal-ne haruldane liik – jeemeni aaloe (A. irafensis). Namiibia rahvuspuu on puukujuline harunev aaloe (A. dichotoma), keda tuntakse seal kui kokerboom.

Maailmas leidub 446 eri liiki aaloesid. K?ige enam kasvab neid kuivadel ja klibustel aladel Ida- ja L?una-Aafrikas, aga ka Madagaskaril ja Roheneemesaartel. Madagaskari aaloed on enamasti v?ikeste maadligi hoiduvate kodarikega. Perekonna suurimad esindajad on seevastu L?una-Aafrika aaloede seas. K?ige j?medamaks ja k?rgemaks kasvab Bainesi aaloe, kelle kodumaa on Svaasimaal ja Mosambiigis. Nende tuttv?raliste puude k?rgus ulatub 18–20 meetrini. Leidub isegi ronivaid aaloesid, kes kasutavad oma leheserva ogasid teiste taimede k?lge kinnitumiseks. Aaloede torukujulisi ereoran?e v?i erepunased l?hnatuid ?isi tolmeldavad nektarilinnud. T?nu vetts?ilitavate kudede suurele hulgale ja mahule suudavad aaloed mitu kuud ilma veeta vastu pidada.

Eestis on aaloed kasvatatud siseruumides juba mitu sajandit. Kuna nad on soojalembesed taimed, elavad nad k?lma talve ?le vaid sel moel. K?ige tuntum on meil puis-aaloe, kes on vastupidav ja pikaealine taim. Lisaks temale kasvatatakse meil veel v??taaloed, seebilill-aaloed ja madalat aaloed. P?hjapoolkeral ?itsevad aaloed enamasti k?ige pimedamal talveajal novembrist veebruarini. Kodus v?ib aaloe j?ulude paiku ?itseda uhkete oran?ide ?itega, kuid selleks vajab ta meie m?istes piinamist – harva ?mber istutamist, v?hest kastmist ja talvel temperatuuri +8 kuni +14 °C).

Данный текст является ознакомительным фрагментом.