Araabia kohvipuu

(Coffea arabica) Rituaalne joogitaim

Kohvipuud hinnatakse eelk?ige tema seemnete p?rast, millest valmistatakse ergutava toimega jooki – kohvi. Selle joogitekke loo kohta on arvukalt legende. ?ks lugu jutustab, et kohv avastati umbes 850 aastat pKr. ?hes Etioopia k?lakeses m?rkas kitsekarjus, et tema kitsed hakkasid p?rast ?helt p??salt lehtede ja viljade s??mist veidralt kepslema. Kitsekarjus v?ttis p??sast ?he oksakese ja viis selle mungale, kes keetis taime seemnetest jooki. Ergutava joogi m?jul suutis ta j??da ?rkvele japalvetada terve ??. ?llatunud sellisest toimest, ?listas munk jooki ja omistas talle jumaliku p?ritolu.

Rahvasuus on levinud teinegi legend, mis jutustab kitsekarjus Kaldist, kes kord Etioopia tasandikel kitsi karjatades n?gi, et p?rast ?helt p??salt viljade s??mist muutusid kitsed ebatavaliselt rahutuks ja aktiivseks. Kaldi proovis sama p??sa vilju, ent s?litas need kohe v?lja ja viskas l?kkesse. Tema ?llatuseks hakkas aga leekides p?levatest viljadest eralduma meeldivat aroomi. Kaldi otsustas nendest kuuma jooki valmistada. Jook tekitas Kaldis m?nusalt erksa tunde. Nii oligi avastatud kohv, virgutava toimega jook.

?he rahvap?rimuse j?rgi andis inimestele kohvir?stimise oskuse peaingel Gabriel isiklikult.

Vanal ajal oli kohv p?ha jook, mida Aafrika sufi’d, teatava islami usulahu liikmed, tarbisid mediteerimise ajal tema j?uduandva ja elustava toime p?rast. Mitmed Ida-Aafrika rahvad s?id r?stimata kohviube enne h?imudevahelisi s?du v?i ohtlikke jahiretki. Nad purustasid k?pseid seemneid uhmris ja vormisid loomarasvaga segatud kohvipulbrist pallikesi.

Madaraliste (Rubiaceae) sugukonda kuuluva kohvipuu perekonnas on 100 liiki igihaljaid p??said ja v?ikesi puid. Kohvipuud on levinud troopilisest Aafrikast kuni Maska-reenideni. Perekonna t?htsaim ja k?ige laialdasemalt kasvatatav liik on araabia kohvipuu, mis on p?rit Kirde-Aafrikast ja Etioopia m?gistest metsadest. Looduses kasvab kohvipuu 7–12 m k?rguseks. Et h?lbustada saagi koristamist, kasvatatakse istandustes madalamaid, tavaliselt 3–4 m k?rguseid puid.

Kohvipuu l?ikivad tumerohelised lehed on elliptilisovaalsed kuni piklikud, 6–12 cm pikad ja 4–8 cm laiad. Lehekaenlaisse moodustub 4–18 valget jasmiinil?hnalist, 1–1,5 cm l?bim??duga ?it. Kohvipuu ?itseb mitu korda aastas. ?is on avatud vaid kaks p?eva. Kohvi-puul on korraga mitmes valmi-misj?rgus olevaid umbes kirsisuuruseid luuvilju. Valminud viljad on tumepunased. Viljas on kaks tihedasti teine teise vastu surutud seemet, nn kohviuba. Kohvipuu hakkab vilja kandma juba teisel kuni neljandal aastal p?rast istutamist. ?itsemisest viljumiseni kulub 8–9 kuud.

L?bi aegade on kohvi peetud ka armurohuks. Stimuleeriv toime, mida see jook esile kutsub, laieneb ka erootilistele piirkondadele. Kohvi kasutamisel afrodisiakumina soovitatakse seda jooki segada kardemoni ja meega.

Nimetus kohv (coffea) on tuletatud araabiakeelsest s?nast kawhah. Paljudes keeltes viitab taime nimi Etioopia provintsile Kaffa, kus arvatavasti kohvipuud avastati.

15. sajandi teisel poolel levis kohv Meka ja Mediina kaudu Araabia Kuningriiki. 16. sajandil hakkas kohv m?ngima ?ha olulisemat rolli. Araablased hakkasid kohvipuid kasvatama 1575. aastal.

Esimesed kohvimajad avati Damaskuses ja Aleppos vastavalt 1530. ja 1532. aastal. Pikka aega hoidsid araablased kohvitootmise monopoli enda k?es. Mindi isegi nii kaugele, et m??di vaid r?stitud ube, mis olid kaotanud idanemisv?ime. Sel moel garanteeriti kohvimonopoli s?ilimine.

Veneetsia kaupmehed olid ilmselt esimesed, kes t?id 1616. aastal suuremas koguses kohvi Euroopasse, kus see omandas k?iki haigusi parandava aine kuulsuse. 1652. aastal avati Londonis esimene kohvipood. 1675. aastal oli seal juba 3000 kohvikut. Tallinnasse j?udis kohv 17. sajandi l?pul.

T?nap?eval p?rineb peaaegu kogu kohvitoodang Kesk-Ameerikast, Brasiiliast, Colombiast ja teistest L?una-Ameerika troopilistest piirkondadest. Suurim kohvitootja on Brasiilia, kust tuleb veerand kogu maailma kohvitoodangust.

Kohviekstrakti kasutatakse toiduainet??stuses. Eestis toodetakse kofeiini sisaldavatest virgutavatest jookidest 1979. aastast alates Pepsi-Colat ja 1992. aastast Coca-Colat.

?ks v?imsamaid kohvipuid Eestis kasvab Tallinnas kohvi- ja v?rtsitootja Meira O? t?tarfirma kontoris. Puu on 20aastane ja annab igal aastal m?rkimisv??rset saaki.

T??lised kohviube k?hveldamas.

Kohv on hinnatud t?nu virgutavale toimele, m?rkjale maitsele ning tugevale aroomile. R?stitud kohv sisaldab ?le 180 l?hnaaine. Kohvi peamised toimeained on kofeiin, teobromiin ja teof?lliin, mis on keskn?rvis?steemi m?jutava toimega. Kofeiini on kohvis tavaliselt 0,3–2,5 %. Stimuleeriva toimega kofeiin m?jub valuvaigistina. Tugeva diureetilise toime t?ttu aitab ta maohammustuste korral puhastada organismi m?rgist. Annustes 0,05–0,2 g k?rvaldab kofeiin v?simus-tunde, taastab t??v?ime, teotahte, parandab meeleolu, v?hendab unetarvet.

Terapeutilistes annustes avaldab kofeiin l??gastavat toimet veresoontele, bronhidele, sooltele, aktiveerib neerude tegevust. Suuremates annustes p?hjustab ta s?dame l??gisageduse suurenemist, arteriaalse verer?hu t?usu, peavalu, rahutust, pinget, unetust.

Kohv v?ib takistada ravimite, vitamiinide ja raua imendumist ning p?hjustada kaltsiumi ja magneesiumi v?henemist luudes. Kohvil on tugev s?ltuvust tekitav toime. Lastel ei ole kofeiini lagundavat ens??mi, mist?ttu kofeiin s?ilib nende organismis k?mme korda kauem kui t?iskasvanuil.

Kohvipuu viljadest valmistatakse ka hom?opaatilisi ravimeid, mida kasutatakse h?peraktiivsuse ja ?lepingest tekkinud peavalude korral.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.