Harilik ogaõun

(Datura stramonium) Salakaval kultustaim

Oga?una kuivatatud lehti on kasutatud rahustina valude, soolte spasmide ning bronhiaalastma hoogude korral. Alates 1945. aastast valmistatakse oga?unast astma ja Parkinsoni t?ve ravimeid. Oga?una preparaate kasutatakse ka ajukasvajate arengu peatamiseks.

Kasutada on lubatud vaid hariliku oga?una valge?ielist teisendit (D. stramonium var. stramonium) ja ainult kvalifitseeritud arsti ettekirjutusel.

Indias peetakse oga?una ?heks jumal ?iva p?haks taimeks. Uskumuste j?rgi ongi oga?un v?rsunud joovastavate ainete valitseja jumal ?iva rinnast s?gava mediteerimise ajal. Oga?una perekonna nimetus Datura on arvatavasti tuletatud nimest Dhatur, mis on jumal ?iva teine nimi. ?iva preestrid on oga?una seemnete abil saavutanud oraakliseisundi ja omandanud v?ime n?ha tulevikku.

Jumalanna Kali kummardajad kasutasid oga?una ohverdatavate uimastamiseks. Nepalis peetakse oga?una ?amaani v?imsaimaks taimeks ning tema seemneid ohverdatakse jumal ?ivale.

L?bi aegade on oga?una eri liike kasutatud kui n?gemusi tekitavaid p?hasid taimi. Neid on kultus taimedena kasutatud nii Aasias kui ka Ameerikas juba ?le 3000 aasta. Alates 16. sajandist hakati oga?una kasutama joovastava vahendina ka Euroopas.

M?ned oga?una liigid olid nii p?had, et neid oli ?igus kasutada vaid preestritel. Oga?una abil suheldi ja peeti n?u jumalatega.

Indiaanlased on kasutanud oga?una selleks, et saavutada ?hendus vaimude maailmaga. Tema abil tehti astraalseid r?nnakuid teistesse dimensioonidesse. Oga?un andis ?amaanile v?ime moonduda m?neks loomaks, et saada teateid kadunud hingede kohta. ?amaanid kasutasid taime ka haiguste „n?gemiseks”. Taimest valmistati salve, mis nahapinnale kantuna tekitasid „lendamisv?ime”.

Mehhikos elavate zuni indiaanlaste traditsioonide j?rgi on oga?un vihmajumala taim, kelle abil on p??rdutud vihmapalvetega esivanemate hingede poole. L?una-California rannikualade p?liselanike chumash’ide initsiatsioonirituaalides antakse noortele juua k?lma oga?unajuure ekstrakti, mis viib nad n?gemuslikku unne. Rituaali eesm?rk on saada side oma kaitseloomaga. Niimoodi moodustunud side on v?ga tugev ja j??b p?sima kogu eluks. Rituaal toimub viie kogenud ?amaani juhendamisel. Kui noored ?rkavad, aitavad ?amaanid neil n?gemusi t?lgendada, lauldes neile ja ?htlasi selgitades h?imu moraali, eetikat ja v??rtusi.

M?ned kuulsad n?iad on manitsenud oga?una kasutamisel ettevaatusele, v?ites, et see taim on nii v?imas, et rikub inimesed ?ra, andes neile tunda v?imu joovastust ja muutes nad sel moel n?rgaks.

Harilik oga?un on ?heaastane rohttaim maavitsaliste (Solanaceae) sugukonnast. Taim kuulub ?heteistliigilisse oga?una perekonda ja on looduslikult levinud P?hja-Ameerika l?unaosas. Oga?un on invasiivne liik L?una-Aafrikas ja Galapagosel.

Harilik oga?un kasvab kuni 100 cm k?rguseks. Tema lehed on suured, korrap?ratult saagjaservalised, ebameeldiva l?hnaga. Suured, valged v?i lillakad ?ied asetsevad lehekaenlais ?ksikult. ?iekroon on 5–10 cm pikkune.

Oga?una ?ied on suletud peaaegu 24 tundi ??p?evas ja avanevad vaid l?hikeseks ajaks, tavaliselt umbes kell 6 ?htul. Oga?un ?itseb juunist septembrini. Oga?una vili on ogaline kupar, mis avanedes jaguneb neljaks. Siis ilmub n?htavale arvukalt musti l?ikivaid seemneid.

Eestis kasvatatakse oga?una aedades ilutaimena.

Oga?una on l?bi ajaloo ohtralt kuritarvitatud. Nii Indias kui ka Euroopas on vargad kasutanud seda taime majarahva uimastamiseks. Teda on kasutatud enesetappudeks ja m?rvadeks. Oga?una kriminaalse kasutuse t?ttu on see v?rgutavalt hukatuslik uimasti saanud sellised rahvap?rased nimetused nagu n?iataim (herbe aux sorciers) v?i kuraditaim (herbe au diable).

Oga?unal on tormiline ajalugu mitte ainult m?rktaimena. L?bi ajaloo on teda ?le maailma kasutatud ka v?imsa, kuid ohtliku armurohuna. Oga?una seksuaalse m?ju tugevdamiseks segati teda kanepi, oopiumi, beetlip?hklite ja v?rtsidega. Indiaanlased suitsetasid armurohuna oga?una seemneid ja lehti.

Hariliku oga?una kogu taim on m?rgine, sisaldades ps??hikale m?juvaid alkaloide atropiini, h?osts?amiini ja skopolamiini. Taime nimetus Stramonium on arvatavasti tuletatud kreeka keelest ja t?hendab t?lkes „hull ?un”, mis viitab tema toimele. Oga?una teeb salakavalaks asjaolu, et tema pooltoored viljad on meeldiva maitsega. Oga?una toime on ohtlik ja ettearvamatu. Tema m?rgitusn?hud ?htivad karumustika m?rgitusn?htudega. Need on suu kuivus, pupillide laienemine, rahutus, meeltesegadus, hallutsinatsioonid, millele j?rgneb aju ja s?dame kahjustumine ja piinarikas surm. Oga?unam?rgituse korral on vajalik viivitamatu arstiabi.

Indiaanlased austavad ja kasutavad oga?una t?nase p?evani. Taime kuivatatud lehti suitsetatakse, temast valmistatakse jooke segatuna chicha’ga (m?nedes Ladina-Ameerika piirkondades levinud maisi?lu) v?i pulque’ga (agaavi ?isikuvarre mahlast valmistatud piimav?rviline ?lletaoline jook, Mehhiko rahvusjook).

Данный текст является ознакомительным фрагментом.