Harilik peeganum

(Peganum harmala) Vaibakudujate taim

Peeganumi seemned on hallutsinogeense toimega, kutsudes esile n?gemuselamusi: tarvitajal tekib lendava vaiba v?i luua seljas h?ljumise tunne. Seda peeganumi toimet tunti Kesk-Aasias juba 5000 aastat eKr. Taime peamine toimeaine on alkaloid harmiin, mida leidub ka amasoonase kaapiv??dis (Banisteriopsis caapi). Teine toimeaine on harmalool. Nende ainete sisalduse t?ttu ei s?? peeganumi kariloomad.

Kogu taime ja seemneid p?letatakse joobumuse saavutamiseks. P?rsia vaipade kudujad tarvitavad peeganumi selleks, et saada huvitavamaid kujundeid.

rosett

Rahvameditsiinis on peeganumi kasutatud silmahaiguste, Parkinsoni t?ve ja reuma puhul.

Peeganumis sisalduvad karboliinid m?jutavad seksuaalset aktiivsust. Natsi-Saksamaal kasutati peeganumi t?e droogina vangidelt info saamiseks.

Peeganumist saadakse ?li ja v?rvainet, nn T?rgi punast, mida kasutatakse vaipade ja tarbooshpeakatete materjali v?rvimiseks.

Peeganumi saab kasvatada toas potis ja suvel avamaal peenras. Eestis avamaal peeganum ei talvitu ja ta tunneb end vihmasel suvel halvasti, sest on p?ikse- ja kuivalembene kuivade ja klibuste kasvukohtade taim, kes on tundlik liigniiskuse suhtes.

maagilisedtaimed_page_069_image_0003

T?rgi punast v?rvi „Puu vaip”.

rosett2

Peeganum (Peganum) kuulus varem seigleheliste (Zygophyllaceae) sugukonda. Uute uurimuste j?rgi on peeganum paigutatud soodap??saliste (Nitrariaceae) sugukonda. See on v?ike kuivalembeste taimede sugukond, kuhu kuulub 26 perekonda ja 280 liiki. Tuntumad selle sugukonna esindajad on kuradisarv (Tribulus), seigleht (Zygophyllum) ja maailma k?ige raskema puiduga, L??ne-India saarestikus, Colombias ja Venezuelas kasvav guajakipuu (Guaiacum). Peeganum on 5–6-liigiline rohttaimede ja poolp??saste perekond, kes on levinud Vahemere maadest kuni Mongooliani. Tuntum esindaja on harilik peeganum (P. harmala), keda kutsutakse ka harmal, harmala ja inglise keeles Syrian rue (S??ria ruut). Looduses on ta 50–100 cm k?rgune haruneva varrega p?sik, potis v?i avamaal kasvatades j??b ta enamasti 20–40 cm k?rguseks. Tal on sulgjad kitsaslineaalsete h?lmadega paljad lehed. ?ied arenevad ?hekaupa lehekaenlas.

Peeganumil on ilusad t?hekujulised, valged rohekate soontega ?ied, mille l?bim??t on 1–2 cm. Vili on paljude seemnetega lapikkerajas kupar, mille l?bim??t on 6–10 mm.

maagilisedtaimed_page_069_image_0004maagilisedtaimed_page_70_image_0010

Данный текст является ознакомительным фрагментом.