Bengali viigipuu ehk baanian

(Ficus benghalensis) Kalpavriksha ehk soovide t?itja

Baanian on hinduistide ja budistide p?ha puu. Teda v?ib sageli n?ha templite ja teiste p?hapaikade ?mbruses. Nimetus baanian tuleneb s?nast bania – india kaupmees. Nimelt armastasid bania’d istuda viigipuu varjus.

Baanian s?mboliseerib kolmainsust – puukoor usutakse olevat Vi?nu (hoidja), juured Brahma (looja) ja oksad ?iva (h?vitaja). Jumal ?ivat kujutatakse tihti istumas baaniani all.

Puraanades, India klassikalistes vaimsetes tekstides, on ?eldud, et inimene, kes istutab baaniani, ei satu kunagi p?rgusse, baaniani kahjustamine on aga sama, mis tappa oma ema v?i isa.

Hindu kultuuris kutsutakse taime kalpavriksha’ks, mis t?hendab „soove t?itev p?ha puu”. Temalt v?ib soovida k?ike – s??ki, jooki, riideid, naisi…

Baanian on v?ga hinnatud meditsiinis. Ajurvedas kasutatakse teda sapihaiguste, roosi, palaviku, naistehaiguste, leepra jm ravis. Baaniani piimmahla tuntakse kui afrodisiakumit, toonikumi ja p?letikke leevendavat ravimit. ?hujuuri kasutatakse s??filise, sapihaiguste, d?senteeria jm raviks.

?eldakse, et tegelikult on t?elised kalpavriksha’d ainult kaks puud: ?ks neist on kuulus „surematu baanian” Allah?b?dis ja teine Gaia linnas. M?lemad linnad on t?htsad palver?ndurite sihtkohad.

Budistide uskumuse j?rgi istus Buddha p?rast valgustumist seitse p?eva baaniani all. Daniel Defoe romaani kuulus Robinson Crusoe rajas oma kodu baaniani sisse.

Filipiini m?toloogias peetakse baaniani hingede ja deemonilaadsete olendite elupaigaks. Kuna puu kasvab kiiresti ja on v?ga v?imas, v?ib ta kahjustada l?heduses olevaid ehitisi. Inimesed ei julge neid aga maha raiuda, sest kardavad puudes elavaid ?leloomulikke j?ude, kes v?ivad neid karistada.

Baaniani viljad annavad toitu paljudele lindudele ja loomadele. Lehtedest valmistatakse loomas??ta, puidust m??blit ja paberit. Puu oksi on tarvitatud hambaharja asemel.

Hindude ja budistide p?ha puuna tuntud bengali viigipuu. J??dvustus aastast 1848.

Bengali viigipuu kasvab looduslikult India, Pakistani ja Sri Lanka mussoon- ja vihmametsade piirkonnas. Ta on kiirekasvuline, igihaljas, kuni 30 m k?rgune puu, kellel on s?dame kujulised rootsulised lehed. Baanianil on kotjas ?isik, mille sisepinnal leidub palju v?ikesi ?isi. V?ikesed kerajad vilikonnad on sarlakpunased.

Mooruspuuliste sugukonda (Moraceae) kuuluv baanian alustab oma elu epif??dina teistel puudel. Kasvades moodustab ta hulgaliselt ?hujuuri, mis maapinnale j?udes juurduvad ja moodustavad lisat?vesid. Algselt baanianile elukoha andnud peremeespuu aga sureb baaniani ?hujuurte tugevas haardes. Ka t?iskasvanud puu j?tkab lisat?vede moodustamist, nii et ?ksainus baanianipuu v?ib meenutada tervet puudesalu ja v?tta enda alla lausa m?ne hektari maapinda. K?ige suurema baaniani alla pidi mahtuma 30 000 meest koos hobustega.

Himaalajas on puu ?hujuurtele leitud huvitav ja praktiline kasutusviis. Kahel pool veekogu v?i kuristikku kasvavate puude ?hujuured seotakse kokku ja nii moodustub „elav sild”.

V??nduvad viigipuud ja nende juured ?mbritsevad 1186. aastal ehitatud Ta Phromi templit.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.