Euroopa õlipuu

(Olea europaea) Leppimise s?mbol, uue elu ettekuulutaja

Euroopa ?lipuu on maailma vanim ?likultuur, kes kuulub ?htlasi maailma vanemate kultuurtaimede hulka. Ei ole p?ris t?pselt teada, millal esimene ?lipuu kultuuristati, kuid oletatakse, et see v?is toimuda 5000–3000 aastat eKr.

?lipuul on kindel koht Antiik-Kreeka m?toloogias. Teda on peetud p?haks, tema ?li on ohverdatud jumalatele, kasutatud matuserituaalides ja rituaalsetes v?idmistes.

Athena ja Apolloni tunnusm?rk oliiv on surematuse ja viljakuse s?mbol.

?lipuu lehte ja oksa on vaadeldud kui rahu ja leppimise s?mbolit ning uue elu ja lootuse ettekuulutajat. Seda kinnitab ka Vana Testamendi vee uputuseaegne lugu. „Ja ?htul tuli tuvi tema juure, ja vaata, tal oli nokas haljas ?lipuu leht! Siis Noa m?istis, et vesi oli maa pealt kahanenud.” (Esimene Moosese raamat 8:11)

?lipuud mainitakse mitmel korral ka koraanis: „Ja see puu kasvas Siinai m?el, mis andis ?li ja vilju, mida s??a.” (Suura 23:20)

Judaismis loetakse oliivi?li p?haks ja kasutatakse sabatilampides.

?lipuu etendab inimeste elus t?htsat osa ka igap?evase toidu andjana.

Euroopa ?lipuu on 3–10 m k?rgune igihaljas laiav?raline puu ?lipuuliste (Oleaceae) sugukonnast. Lehed on v?ikesed nahkjad ja meenutavad pisut pajulehti. V?ikesed valged meeldiva l?hnaga ?ied asetsevad lehekaenlais. ?lipuu vili – oliiv – on luuvili. Puu kodu on Vahemere maades, Liibanonis ja V?ike-Aasias. ?lipuu elab kuni 2000 aastat vanaks.

?lipuu lehti kasutatakse palaviku alandajana ja pehmeloomulise rahustina. V??rtuslik oliivi?li on esmaklassiline lahtisti. V?lispidiselt saab temaga leevendada putukate hammustusi, s?gelemist ja verevalumeid. K?llastamata rasvade poolest rikkal oliivi?lil on v?ime v?hendada nn halva kolesterooli sisaldust veres.

Hans Memlingi maal „Oliivioksa hoidev ingel”.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.