Astelhernes

(Ulex europaeus) P?ikese s?mbol

Astelherned kuuluvad liblik?ieliste (Leguminosae) sugukonda. Perekonda kuulub 20 liiki astlalisi p??said atlantilises L??ne-Euroopas ja P?hja-Aafrikas. Astelhernele on iseloomulik see, et noortel taimedel on s?rmjad kolmetised liitlehed, hiljem aga lehed taand arenevad ja asenduvad asteldega. Astelherne vili paiskab avanedes oma seemned suure j?uga eemale. Neid aitavad levitada sipelgad. Astelherned kasvavad raudteede ??res, t?hermaadel ja paikades, kus kunagi laiusid lehtmetsad. Nende seeme v?ib s?ilida pinnases ilma idanemisv?imet kaotamata kuni 30 aastat.

Harilik astelhernes on mitmel pool maailmas muutunud ohtlikuks v??rliigiks. Invasiivne on ta Hawaiil, Maskareenidel, Uus-Meremaal, Assooridel, Austraalias, troopilises Aasias ja USA l??neosas.

Astelhernes on p?ikese s?mbol, sest ?itseb oma kuldsete ?itega L??ne-Euroopas kevadise p??rip?eva ajal. Astelherne ?ied on esimesed, mida saavad k?lastada mesilased, n?nda kuulutavad nad kevade esimesi ande. Kui s?najalg t?histab kulda, siis astelhernes ?eldakse t?hendavat peidetud h?bedat. Astelhernest p?letatakse kevadise ?itsemise ajal ja n?nda on m?ek?ljed kuldsetes leekides. P?lenud okste asemel kasvavad noored v?rsed, mida s??vad lambad. Astelherne p?letamine edendab ka rohu kasvu. Varem kasutati taime k?tteks, loomas??daks ja isegi katusekatteks.

Keskajal usuti, et kui arstid on diagnoosinud patsiendil praktiliselt ravimatu v?i p?riliku haiguse, kui inimene on otsustanud loobuda haigusega v?itlemast v?i on kaotanud usu tervenemisse, kuid l?hedaste pealek?imisel on siiski veel n?us m?nda raviviisi proovima, siis sellisel juhul v?ib abi olla astelhernest.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.