Harilik granaadipuu

(Punica granatum) Naiseliku ilu ja viljakuse s?mbol

Granaadipuu on vana kultuurtaim, keda pidasid p?haks nii muinasegiptlased kui ka juudid. Vanas Egiptuses oli levinud komme granaat?unu surnutele teispoolsusesse kaasa panna.

Antiik-Kreeka m?toloogias oli granaadipuu kevadejumalanna Demeteri t?tre Persephone atribuut ja s?mboliseeris tema igakevadist tagasip??rdumist maa peale. Sellest tuleneb granaat?una s?mboolne t?hendus ka kristlikus kunstis – lootus surematusele ja ?lest?usmisele. Kristlikus s?mboolikas v?rreldakse granaat?una kirikuga, sest selle viljas moodustavad lugematud seemned ?htse sisemise terviku. Granaat?una kujutavat ornamentikat on kasutatud templite ja kirikute m??blil, sammastel ja tikanditel. Valminud viljal s?ilinud ?ietupp on andnud inspiratsiooni kuningas Saalomoni krooni valmistamiseks.

Granaadipuud on ?listatud ka vanades p?hakirjades piiblis ja koraanis. „Su huuled on nagu punane pael ja su k?ne on armas! Otsegu granaat?una l?iked on suoimud loori taga!” (?lemlaul 4:3). Koraanis ?listatakse k?igek?rgemat jumalat selle eest, et ta saadab maale vihma, mis paneb taimed haljendama ning vilja kandma datlipalmid ja granaadipuud, oliivi- ja viinapuud.

Juba iidsetest aegadest on granaadipuu vilju kutsutud armastuse ?unteks. Granaat?un on armastusjumalannade Astarte, Aphrodite ja Veenuse s?mbol. ?he Antiik-Kreeka legendi j?rgi oli granaat?un Trooja kuninga poja Parise kingitus Veenusele.

Prohvet Muhamed soovitas granaat?una s??a usklikel, kes soovisid vabaneda ihast ja puhastuda nii kehalisel kui ka hingelisel tasandil.

Granaat?unapuu teaduslik nimi granatum tuleneb ladina keelest ja t?hendab „paljude seemnetega vili”.

Kukesabaliste (Lythraceae) sugukonda kuuluv harilik granaadipuu ehk granaat?unapuu on 5–8 m k?rgune harunevate okstega p??sas v?i v?ike puu. Troopikas on granaadipuu igihaljas, jahedama kliimaga aladel heitlehine. 2–8 cm pikkused ovaalsed lehed paiknevad okstel kimpudena. Granaadipuu kellukjad oran?ikaspunased ?ied on ?ksikult v?i paarikaupa v?rsete tippudes. Viljad valmivad 5–7 kuud. Vilja kest on parkaineterohke, selle all paikneb arvukalt mahlasekestalisi seemneid. Looduslikult on granaadipuu levinud Kagu-Euroopast Himaalajani.

Granaadipuu vilja kuju s?mboliseerib naiselikku ilu, arvukad seemned viljakust, punane mahl armastuse nektarit, granaat?una v?rv p?ikest, elu ja verd.

Antiik-Roomas kandsid noorikud granaadipuu okstest p?rgi. Granaat?untel arvati olevat tugev afrodiidne toime. Neist on valmistatud armukirge suurendavat veini.

Kreeklastele ja idarahvastele on granaadipuu ?ied ja viljad viljakuse ning j?ukuse s?mboliks. M?nel pool kasutatakse granaadipuu seemneid pulmatseremooniates riisi asemel. Pulmarituaalina on levinud ka tava visata granaat ?un vastu maad. Kui palju seemneid viljast v?lja lendab, nii paljude lastega ?nnistatakse noorpaari.

Granaadipuu ?itel usutakse olevat kaitsev v?gi, neid pannakse vasts?ndinud lapse juurde.

Granaat?un m?ngib olulist rolli Iraani k??gis. Indias lisatakse tema kuivatatud ja jahvatatud seemner??d karripulbri koostisse.

Granaat?una kest on suure tanniinisisaldusega ja seda kasutakse naha parkimisel. Granaat?una mahlaga v?rvitakse riideid ja vaipu.

Granaadipuu koorest, juurtest, ?itest, viljadest ja seemnetest valmistatakse ravimeid d?senteeria, k?hulahtisuse, suu- ja nahahaavandite ja k?rge palaviku puhuks. Granaadipuu ?ieekstraktist saab abi naistehaiguste ja viljatuse korral. Granaat?una ekstrakti on kasutatud HI-viiruse vastu, h?id tulemusi on saadud ka eesn??rme v?hi puhul. Granaat?una mahl ja siirup on hea kosutusvahend p?rast rasket haigust v?i operatsiooni.

Sandro Botticelli maal „Madonna granaat?unaga”.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.