Alraun

(Mandragora) K?rgelt hinnatud armutalisman

Alraun on p?hadest taimedest ?ks esimesi, keda iidsel ajal kirjeldati. Vanas Testamendis nimetatakse alrauni armuviljaks. Saalomoni ?lemlaulus k?lab see nii: „Armumarjad l?hnavad meile ja meie uste ees on k?iksugu vilju…” On arvatud, et Aadama ja Eeva ?un v?is olla just alraun.

Alrauni on piiblis seostatud ka viljakusega. Kirjutatakse Jaakobi naisest Raahelist, kes ei saanud lapsi, samas kui tema ?el Leal, Jaakobi teisel naisel, oli juba neli poega. Kui Lea poeg Ruuben t?i emale alrauni, palus Raahel t?kikest endale ning taime abil saigi ta poja emaks.

Mandragora oli p?hendatud armastusjumalanna Aphroditele, keda tunti sageli ka Mandragoritise nime all.

Alrauni kasutamine armastuse, viljakuse ja s?nnituse valdkonnas oli populaarne kogu Euroopas ja L?his-Idas juba antiikajast alates. Vana-Kreeka filosoof Theophrastos (372–287 eKr) ja farmakoloog Dioscorides (40–90 pKr) kirjeldasid alraunijuure kasutamist armurohuna.

Vanast Kreekast p?rineb ka lugu kuningas Hermanosest, kellel polnud lapsi sel lihtsal p?hjusel, et teda naised ei huvitanud. Probleemi lahendamiseks pandi veidike kuninga spermat alrauni juurele ning alkeemia abil loodi poisslaps, kellele pandi nimeks Salamon.

Vanas Roomas tunti alraunijooki kui „surmaveini”, mida anti enne ristil??mist v?i piinamist. Seda juues langes inimene koomataolisesse seisundisse.

Keskaegses Euroopas oli alraun k?rgelt hinnatud armutalisman ja afrodisiakum. Juure t?kikesi pandi vannivette, jookidesse, toitudesse, teda kanti amulettidena. Arvati, et ta toob head ?nne armastuses ning laste?nne abieluinimestele. Juurt hoiti voodi all, et soodustada viljastumist. Islamikultuuris usutakse, et kui viljatu naine kohe p?rast menstruatsiooni s??b t?kikese alrauni, tsiteerides seejuures koraani, saab ta ?heksa kuu p?rast lapse.

N?iajuure v?rvimine. K?sikiri 14. sajandist.

India rahvameditsiinis kutsuti alrauni lakshmana’ks – ?nne m?rgiks – ja peeti teda armurohuks, mis aitas viljatuse vastu. Saksamaal ja Prantsusmaal oli levinud arvamus, et alrauni omanik saab rikkaks ega pea kunagi kannatama vaesust. Usuti, et kui ??sel panna raha alrauni juurde ja lausuda salas?nad, siis hommikuks on raha v??rtus kahekordistunud. Samuti usuti, et taim vastab k?simustele tuleviku kohta ja aitab leida peidetud varandusi.

Alraun kuulub maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda. Ta on mitmeaastane rohttaim, kelle l?hirootsulised, karvased, kuni 30 cm pikkused lehed paiknevad kodarikuna. Rohekaskollased v?i punakad ?ied asuvad 5 cm pikkustes ?isikutes. Vili on kollane, 2–3 cm suurune mari. Lihakas, kuni 60 cm pikkune juur sarnaneb inimese – vahel mehe, vahel naise – kujuga. Alraun kasvab looduslikult Vahemere maades.

Alrauni peeti koduvaimuks, kes t?i head ?nne ja rikkust nii majale kui ka majaelanikele. Usuti, et alrauni omanikul puuduvad vaenlased. L?unaslaavlased aga arvasid, et alrauni abil saab paljastada vargaid ning hoida kariloomi n?idumise eest.

Armeenias p?letati taime juurt kurjade vaimude v?ljaajamiseks ruumidest ning tema suitsu hingati sisse meeltesegaduse leevendamiseks.

Prantsusmaal kanti alraunist kaelakeesid kaitseks ?nnetuste eest.

Ammustel aegadel ?ratas t?helepanu alrauni juurika m?stiline kuju ja seet?ttu omistati taimele ebatavalisi v?imeid. Et taim sisaldab t?epoolest narkootilise toimega alkaloide, valu leevendavaid ja uimastavaid aineid, siis sai fantaasia tegelikkuses ka kinnitust.

Alrauni korjamisega kaasneb mitmeid rituaale, nagu taime ees p?rmu heitmine, ohverdamine, loitsimine v?i naiste alasti tantsimine.

Mandragola Menore. Trento herbaarium 15. sajandist.

Keskajal usuti, et alraun parandab k?ik haigused, ainult surma vastu on temagi v?imetu. Saksa usutegelane, kirjanik, taimetundja ja helilooja Hildegard von Bingen (1098–1179 pKr), kes avaldas ka hulga ravitsemisalaseid kirjutisi, pidas taime inimesetaolist kuju lahenduseks haiguste ravimisel. Kui inimene kannatas m?ne peahaiguse all, siis tuli kasutada ravimina taime peakujulist osa, kui olid haiged k?si v?i jalg, siis vastava kujulisi taimeosi.

Vanas Kreekas oli taim k?rgelt hinnatud unetusevastase ravimina, sellest valmistati unejooki. Alrauni vili soovitati panna padja alla – vastav toiming pidi kindlustama hea une.

Alrauni juurt pandi veini ja ??dika sisse, jooki kasutati tuimastava vahendina kirurgias, aga ka valude, maania, nukrameelsuse ja krampide vastu.

T?nap?eval valmistatakse alrauni lehtedest salve ja hautisi, mida kasutatakse valutavate haavade ja paisete raviks nende valuvaigistava toime p?rast. V?rsket juurt tarvitatakse okseleajava ja lahtistava vahendina.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.