Harilik kikkaputk

(Angelica archangelica) Jumala kingitus

P?hjamaise taimena on kikkaputk j?tnud olulise j?lje sealsete inimeste kultuuri ning usundisse. Kikkaputke on k?rgelt hinnanud saamid, kes kasutasid taime igap?evase toidu valmistamisel. Samuti oli saamidel kombeks m?luda n?rimistubaka aseainena kikkaputke risoomi. Taimele omistati ka suurt n?iduslikku v?ge ning ?leloomulikke omadusi.

Keskaegses Euroopas kasvatati kikkaputke peamiselt kloostriaedades. Mungad austasid taime k?rgelt. Paljude iidsete m??tide kohaselt ilmutasid inglid kloostriaias t??tavatele munkadele kikkaputke ravivaid omadusi.

Harilikku kikkaputke kutsutaksegi mitmes keeles inglijuureks, mis tuleneb uskumusest, et jumal ise saatis selle taime inimestele abiks ja see v?imas taim kaitseb kurja eest ning ravib k?ikv?imalikke haigusi.

Eestis p?rineb vanim teadaolev hariliku kikkaputke kirjakeelne nimi ingli taim aastast 1900. Kikkaputke ingellikule p?ritolule viitab ka tema ladinakeelne nimi Angelica archangelica, mis on tuletatud s?nadest angelus (ingel) ja archangelus (peaingel). Ingel olevat seda taime kellelegi unes ilmutanud kui vahendit katku vastu.

N?iad kanget n?iajooki keetmas. Le Roux’ litograafia 19. sajandi keskpaigast.

Teise legendi j?rgi tuleneb taime nimi sellest, et kikkaputk ?itseb peaingel Miikaeli p?eval (8. mail vana kalendri j?rgi), seet?ttu pakuvad k?ik taime osad kaitset kurjade vaimude ja n?iduse eest. Kikkaputke ?ks rahvap?rane nimi on „p?ha vaimu juur”.

Kikkaputkest valmistatud jookidel usuti olevat eriline v?gi. Kui armunud neiul v?i noormehel ?nnestus sellist jooki oma igatsetud kallimale joota, v?is kindel olla igaveses armu?nnes.

Kuivatatud ja jahvatatud kikkaputkejuuri kasutati Ameerikas omal ajal suitsetamisest v??rutamiseks: kikkaputke jahvatatud risoomidest saadud jahu kasutati n?rimistubaka asemel. See k?rvaldas suitsun?lja ning m?jus h?sti nii seedimisele kui ka n?rvidele. P?hja-Euroopa talupojad sidusid kikkaputke lehti oma laste kaela ?mber kaitseks n?iduse eest.

Norras usuti, et kikkaputke taime s??mine jaani??l vabastavat s??ja mis tahes haigusest. Norralased hindasid kikkaputke k?rgelt ka igap?evase toiduna. Tema vart tarvitati nii keedetult kui ka v?rskelt. Ikaldusaastail lisati kikkaputke juurtest valmistatud jahu leivajahule. Kikkaputke risoomiga maitsestati kalatoite, taime ?isi segati p?hjap?drapiimaga. Kikkaputke kasvatamine ja kasutamine hoogustus kogu Euroopas katkuepideemiate puhkemisel.

Kikkaputke kasutatakse praegugi maitsetaimena. Kogu taim on meeldiva l?hnaga, tema maitse tundub algul magusa, hiljem teravalt m?rkjana. Taime juured ja lehed sisaldavad eeterlikku ?li.

Kikkaputke lehti v?ib tarvitada sarnaselt spinatiga, ?isikuid on suhkrustatult kasutatud tordikaunistustena, samuti kondiitritoodete ja puuviljahoidiste maitsestamiseks. T?nu oma tugevale l?hnale on kikkaputkega l?bi aegade maitsestatud selliseid kuulsaid jooke nagu benediktiin, ?artr??s, vermut, d?inn, vein. Lisaks p?nevale maitsele ja meeldivale l?hnale on kikkaputkel jookides ka toniseeriv toime. Samas on teada, et kikkaputke juure ekstrakt aitab vabaneda alkoholis?ltuvusest.

P?hja-Euroopa folklooris on levinud uskumus, et kikkaputkel on v?ime kaitsta igasuguse nakkuse eest. Vanarahvas uskus, et taim ravib k?ikv?imalikke t?besid, et tal on verdpuhastav toime ning ta on vastum?rgiks m?rgituste korral.

Rahvameditsiinis kasutatakse kikkaputke seespidiselt seedeh?irete, migreeni, bronhiidi, gripi, kroonilise v?simuse, anoreksia ja menstruaalts?kli h?irete puhul. V?lispidiselt aitab kikkaputk reumavalude, neuralgia ja pleuriidi vastu.

Harilik kikkaputk on enamasti kaheaastane rohttaim sarikaliste (Umbelliferae) sugukonnast. Kikkaputk v?ib kasvada 70–200 cm k?rguseks. Tema ??nsad varred on punakaspruunid, peenesoonelised, ?isiku alusel pisut karvased. Kikkaputke lehed on kuni 80 cm pikad, helerohelised, kaheli- v?i kolmelisulgjad. ?ied on valkjad v?i kollakasrohelised. Kikkaputk ?itseb juulist augustini. Kikkaputke pruun, harunenud, rohkete juurtega risoom sisaldab valkjat v?i kollakat piimmahla. Harilik kikkaputk on P?hjamaade taim, kes levis algselt Islandil ja Lapimaa tundrates. Kikkaputke tunti ka Norras, kus teda hakati kasvatama juba 12. sajandil. Munkade ja viikingite kaasabil j?udis kikkaputk k?igepealt Saksamaale ning seej?rel L?una- Euroopa aedadesse, kus seda taime kasvatatakse t?nap?evalgi. Eesti looduses on harilik kikkaputk haruldane ja suhteliselt v?he levinud.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.