Beetli-areekapalm

(Areca catechu) Hindude kuulus kultustaim

Indias peetakse beetli-areekapalmi p?haks puuks. Hindu kultuuris v?rreldakse seda puud noolega, mille Jumal on maale lennutanud. Beetli-areekapalmi tuntakse ka nimedega betel-nut, pinang, areca nut. Taime sanskritikeelne nimi on puga.

Varaseimad teated beetli-areekapalmi seemnete, nn beetlip?hklite n?rimise kohta p?rinevad Hiinast umbes 1000 aastat eKr. Algselt hakkasid p?hkleid kasutama ?amaanid. On teada, et ka Kesk-Euroopa n?iad kasutasid beetlip?hkleid, mille jahvatamisel saadud pulbrit lisati n?iasalvide koostisse.

Beetli-areekapalm on ilus graatsiline puu palmiliste (Palmae) sugukonnast. Ta v?ib kasvada kuni 25 m k?rguseks. N?tke harunematu t?ve l?bi m??t on 20–30 cm. Palmi lehed on 1,5–2 m pikkused sulgjad, arvukate lehekestega. Beetli-areekapalm alustab ?itsemist nelja- kuni kuueaastasena. Tema v?ikesed, valkjad, magusalt l?hnavad ?ied asetsevad lehekaenlais. Taim on tuultolmleja. Puu 5–6,5 cm pikkused oliivikujulised viljad on kaetud oran?ikaspunase kestaga, mille all olevast kiulisest kihist valmistatakse tugevat n??ri. Viljas on ?ks 2,5–3 cm suurune v?ga k?va kestaga pruun seeme, mis on ovaalne ning ?hest tipust lamenenud. ?helt puult saadakse aastas umbes 250 seemet.

Beetli-areekapalme kasvatatakse Indias, Malaisias, Taiwanis ja paljudes teistes Aasia maades. T?nap?eval on see troopilisest Aasiast p?rinev palm levinud mitmel pool maailmas.

Beetli-areekapalmi seemned on olnud populaarsed t?nu oma j?uduandvale ja stimuleerivale omadusele. Samas annavad nad m?lumisel uimastava ja rahustava tulemuse. Beetli-areekapalmi seemneid kasutab umbes 1/10 kogu maailma elanikkonnast. Need on neljandal kohal tubaka, alkoholi ja kohvi j?rel. Beetlipalmi seemnete m?lumine on eriti levinud Taiwanis, Vietnamis, Filipiinidel, Malaisias ja Indias. See muudab hambad, suu ning huuled tumedaks, mis on paljude kultuuride eristatav tunnus. Seemneid n?ritakse vahel segatuna laimi ja beetlipipra (Piper betle) lehtedega. Laimi toimel vabanevad seemnetes alkaloidid, mis p?hjustavad tugeva s?ljevooluse.

Beetli-areekapalmi ja beetlipipra lehtede segu, paani m?lumine on rituaal, mis ulatub tagasi tuhandetesse aastatesse. Arheoloogiliste t?endusmaterjalide kohaselt arvatakse, et sellist kooslust hakati Tais, Indoneesias ja Filipiinidel kasutama juba v?hemalt 5000 aastat tagasi. Paanil on praegugi oluline osa erinevatel religioossetel festivalidel. Paani kasutatakse k?ikide oluliste hinduismi pidustuste juures, abiellumistseremooniatel ning sugulaste kokkusaamistel. Hindu kultuuris levinud tava kohaselt pakutakse k?lalistele beetlipalmi seemneid m?rgiks, et k?lalised on teretulnud.

Beetlip?hklid on traditsiooniline afrodisiakum ehk armurohi, mis annab energiat ja k?rgendab meeleolu, m?judes nii kehalisel kui ka vaimsel tasandil. Indias s?mboliseerivad beetlipipra lehe sisse keeratud p?hklid viljakust, kujutades viljastatud emakat, mis avanedes toob ilmale uue elu. Selline beetlip?hklitega leherull on tuntud ka armuamuletina, millega naised n?idusid mehi.

Beetlip?hklitele omistatakse ka maagilisi omadusi. On teada, et Marokos kantakse beetlip?hklit amuletina kaitseks kurja silma vastu. Beetlip?hklite p?letamisel tekkiva suitsuga peletatakse eemale kurje vaime.

Indias kasutatakse beetlip?hkleid paljudes maagilistes rituaalides, mis aitavad luua kontakti vaimude maailmaga. K?ige levinumad on rituaalid, kus beetlip?hkleid ohverdatakse jumalustele, et p?lvida nende armulikkust.

Beetli-areekapalmi seemnetest valmistatakse imelisi palvehelmeid ja kaelakeesid. Varasematel aegadel oli Hawaiil kuningliku perekonna iga liige kroonitud beetlip?hklitest ehetega.

Beetli-areekapalme kasutatakse sageli linnahaljastuses, eriti sage on see palm peopaikade ja hotellialade kujunduses.

Traditsioonilises meditsiinis kasutatakse beetlip?hklitest valmistatud preparaate kae ravimiseks ja sooleparasiitide v?ljutamiseks. Beetlip?hklite ergutav toime tekitab s?ltuvust ning nende sage n?rimine p?hjustab suu-, kurgu- ja s??gitoruv?hki.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.